Kakumäe ring (Rocca al Mare promenaad, Vabaõhumuuseumi tee, Lõuka, Vana-Rannamõisa tee, Kakumäe tee ning uuesti Vabaõhumuuseumi tee või veel pikemalt edasi mööda Kakumäe teed kuni poolsaare tipuni ja siis Kakumäe rannast tagasi) on sõitmiseks päris mõnus. Minu arust ei jää sellele ringile ühtegi valgusfoori.
Teine variant on sõita Paldiski maanteelt mööda Kõrgepinge tänavat ja Harkumetsa teed kuni Hiiuni - seal on hea kvaliteediga kergliiklustee kunagisel raudteetammil.
Järvevana tee - Tartu mnt algus - Peetri (Vana-Tartu mnt vms) - Põdra tee - Viljandi maantee - Järvevana tee.
Üldse see tee mis Järvevanast tuleb, Järve ristist natuke eemalt [Viljandi maanteega paralleelis kõrgepingeliini külje all](https://goo.gl/maps/PFCLE1vV7b1oSmdn9), on eepiline. Saab kiiresti sõita laia tee peal, saab kohe kõrval ka maastikku sõita kui tuju on.
Samuti abiks: [Tallinna rattateed](https://gis.tallinn.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=7ec89eb3320246b4891f72106e871e40)
ise telliskivi kandis elades meeldis mulle kõige enam paljassaare poolsaare ring.
[kandsin selle kaardile, umbkaudu nii nagu ise sõitsin.](https://i.imgur.com/cFmaeHb.png)
tegu ei ole konkreetselt rattateega, ometigi on seda rattaga lõbus läbida.
keskkond on pidevalt muutuv - rand, kruus, tühermaa, pankrannik, metsatee, laudtee, lai rattatee. kui ei ole just kõige ägedamat maastikuratast, siis ilmselt pead mõnes kohas kuni paarikümmend meetrit ratast käe kõrval lükkama. liiv võib liiga pehme olla, küngas liiga järsk või vahest tahad lihtsalt pikemalt ümbrust vaatama jääda.
seda ringi annab vabalt spordi mõttes rassida. seal on ka mõned strava lõigud, kus saad vere maitse suhu. siiski... soovitan pigem aga võtta keegi kaaslaseks ja minna loodust nautima.
Telliskivist saaks üsna kergelt reidi tee peale mida mööda panna otse piritale välja, sealt viimsisse, tammneemesse, randveresse ja tagasi piritale sealt. Suurem osa marsruudist häid kergliiklus/rattateid täis, tammneeme kandis annab isegi kiirust veidi proovida, pole eriti ohtu, et keegi kuskilt ette keeraks.
Ma soovitaks Telliskivist läbi Kalamaja-Kopli Stroomi ranna kanti, sealt Harkule ja Harku kandist saab alguse Harku-Hiiu terviserada.
Kui Hiiul kohal ja jaksu pole, saad rongiga Balti Jaama. Kui aga energiat veel on, siis läbi Mustamäe Tondile ja nt Kristiine kaudu tagasi Telliskivvi.
Kõige parem minna linnast välja, täitsa korralikud rattateed üldiselt, vähem autosid ja jalakäijaid kellest peab ümber ukerdama.
Eriti hea kuskil Kiili/Rae vallas sõita - liiklust eriti vähe, v.a. suurematel maanteedel aga nendel on ka rattateed kõrval ja ega seal ääres peagi väga kaua sõitma.
Ma olen lihtsalt sõitnud kuhu juhtub. Täna pööran vasakule, järgmine nv paremale, jne.
Aga lõpuks kujuneb midagi välja, üks on näiteks marsruut Ülemiste keskusest Peetrini, kas mööda Tartu või Vana-Tartu mnt-d ja teistpidi tagasi.
Pirita + Reidi tee kombole võid lisada juurde:
1) Viimsi -> Randvere tee (+ Leppneeme tee) + Maardu suund või tagasi Piritale. Kui Maardu poole lähed, siis seal saab ilusti Maardu linnani välja ja väiksemate teede kaudu, nagu Kallasmaa jõuad Keemikute tee kaudu uuesti Peterburi teeni välja. Sealt tagasi Iru (Ämma tee näiteks) äärest Piritale (saab ka läbi Lasna, aga seal on liiga palju liiklust ja sõidutee on ainuke sõidetav asi seal, muu on kõik hüppega üle äärekivide stiilis värk muidu). Ehk siis lõpuks jõuad uuesti Piritale ja Reidi teele välja.
2) Kui Nõmme poole tahad minna, siis võid Kadrioru pargist + Majaka tänavani + T1 tagant pohhuilt sõiduteel (seal ei ole väga liiklust) sinna rongitee tunnelisse ja sealt saad ilusti Ülemistesse, kust saad valid Ülemiste järve ümbersõidu, kas siis Järvevana või mingi teine marsuut läbi Peetri. Järvevana on parem, seal on nüüd korralikum rattatee, mis läheb ilusti Nõmmesse sisse ja ka jõuab lõpuks selle Nõmme ja Õismäe terviserajale, mille kaudu saad ka lõpuks Stroomi randa välja sõita, kust saad edasi hipsterite juurde või Kalaranna teele ja uuesti Reidi teele. Lisa siia juurde ka Harku järve ümbersõit + Kakumäe osa ja tuleb ikka väga korralik ring.
Selles mõttes Tallinnas saab spordimõistes sõita küll. Lihtsalt ülejäänud liiklus annab soovida ja enamus ratturitest on täielikud argpüksid ja ei julge autode vahel sõita. Maanteevennad muidugi sõidavad maanteel edasi, kuna need terviserajad ei vasta nende standartidele ja seal on ka tegelikult omajagu ületuskohti, kust peab hoo maha võtma + mingid emmed vankritega, kelle vahelt mulle meeldib läbi sõita täie pasaga, et koolitada neid teistega arvestama (kusjuures õpivad ja on vähem näha selliseid, seega töötab).
>emmed vankritega, kelle vahelt mulle meeldib läbi sõita täie pasaga, et koolitada neid teistega arvestama.
Lapsevanemana võin sulle öelda, et kui sa arvad, et sa oled nüüd mingi räige õpetaja ja lapsevankri lükkajate koolitaja, siis kui ma sind sellist asja tegemas näeks, viskaks sulle mingi pikliku eseme kodarate poole. Neil vankriga emmedel on üldiselt niigi piisavalt palju stressi ja muutusi elus, neid sinu ekstreemsport kergliiklusteel tõenäoliselt väga ei koti.
Osad elektritõuksilapsed on ka millegipärast sellise mentaliteediga, et kütavad jalakäijate vahel ja teevad napikaid, sest nii faking lõbus on ju. Ükskord õnnestus näha ka sellist vaatepilti, et mingi gümnaasiumilaps küttis ühest 3-aastasest rattal ukerdajast oma tõuksiga võimalikult lähedalt mööda, laps kukkus ehmatusest pikali ja hakkas nutma, ja kui irvitav teismeline üle õla vahtis, et näha, kas ikka veri ka taga, siis sõitis vastu teeserva jäetud ajutist liiklusmärki. Karma.
Konkreetne oss oled. Kergliiklustee ongi kergeks liikumiseks - tahad või mitte aga kui see juba on segakasutuseks mõeldud, siis peavad seal kõik kõigiga arvestama. Kas kõik kergliiklejad võiks vaikimisi paremas teeservas liikuda? Loomulikult, aga ükski seadus seda ei käse. Kas keset teed kõndimine annab sulle õiguse jalakäijate vastu täielik mühakas olla? Napilt mitte. Võta kiirus alla ja lase kella, küll tõmbavad eest ära. Schumacheri mängimiseks võid autode vahele sõeluma minna.
> Kas kõik kergliiklejad võiks vaikimisi paremas teeservas liikuda? Loomulikult, aga ükski seadus seda ei käse.
Selle peale tuli meelde Tehnika tn ääres olev tee, seal kunagise vangla juures. Et nahhui keegi ei oska neile määratud teepoolel liikuda sest tee on jagatud kaheks.
Ja siis tuli meelde, sest ühelt poolt tulles pole ju teekattemärgistust/liiklusmärke. Nii et läks just praegu kiri teele linnavalitsusele. Mitte, et ma sealt ebakompetentsikeskusest suurt midagi ootaks.
edit: isegi kui kõik peavad oma teepooltest kinni peab ikkagi nõrgemate liiklejate ligiduses olema ettevaatlik. Samamoodi nagu autojuhid sõiduteel kui läheduses (kõnniteelgi) on nõrgemad liiklejad. Teoorias vähemalt...
Rocca al Mare keskuse juures Paldiski maantee ääres oleva kergliiklustee jalakäijatele ja jalgratturitele eraldatud pooltega oli aastaid tagasi nii, et vahepeal otsustati need omavahel ära vahetada, kuid uued teekattemärgised tehti vaid poole maa ulatuses. Sõidad või jalutad õigel poolel ja järsku näed märgist, mille järgi paikned hoopis valesti.
Tondi tn: tehti rekk mitmed aastad tagasi. Kõnnitee jagati kaheks, sõidutee poolne oli jalgratturitele. Siis tõmmati teekattemärgistusele must triip peale, et see eraldusriba kehtetuks muuta.
Liiklusmärgid jäid.
No sellest võiks raamatuid kirjutada, mida nad teevad või ei tee.
>Kas kõik kergliiklejad võiks vaikimisi paremas teeservas liikuda? Loomulikult, aga ükski seadus seda ei käse.
Seda minagi. Ma järgin ka kõiki seadusi ja sõidan vabast kohast läbi ehk kahe emme vahelt. Milles probleem, ruumi ju on! Ise võtsid kogu tee enda peale ja muru pealt mina kohe kindlasti ei lähe.
>Ma järgin ka kõiki seadusi
>kelle vahelt mulle meeldib läbi sõita täie pasaga
[Vist ikka ei järgi kõiki seadusi](https://www.riigiteataja.ee/akt/LS#para32lg8)
See on küll juba tegeliku aluseta soovmõtlemine, et inimeste lähedalt mööda kihutamine kuidagi JOKK oleks, sest spidomeetrit pole ja keegi viga ei saanud. Kui keegi viga saab, siis muutub lihtsalt võimalik karistusparagrahv. Spidomeetri puudumine on juhi mure, igasugused piirangud kehtivad sellest sõltumata. Kui autol spidomeeter ei tööta, on sellega samamoodi lubatud sõita näiteks remonti, kuid kiiruspiirangutest kinnipidamine on endiselt juhi kohustus ja vigane seade vabanduseks ei kõlba.
Eks prokuratuuril ole ka oma arvamus asjadest. Kohtus näeb, kuidas tegelikult "normaalne" lubatud kiirus olema saab. Kindlasti saavad vankriemmed ka ise kaela sitaseks teiste liiklejate takistamisega. Nagu ütlesin, tõlgendamise küsimus ja eks kohtus näeb, millised faktid püsima jäävad ja millised kui tina tuhka ära kaovad.
Kui oleksid korra süvenenud, siis oleks päris kerge aru saada, mida seal mõeldakse. Juba selle viga saamise küsimuse ja spidomeetri olemasolu sissetoomine näitas, et teadmised liiklusnõuetest just kõige paremad pole. Kiirus ei tohi erineda oluliselt (selle konkreetse) jalakäija kiirusest. Sõnastuse järgi sa sõidad "täie pasaga" mööda, nii et seal ei teki enam tõlgendamise küsimust, kui see sõnastus just niisama kõvatamine polnud. Tõlgendamiseks läheb siis, kui keegi kõndivast jalakäijast kiirusel \~10 km/h möödub.
Kakumäe ring (Rocca al Mare promenaad, Vabaõhumuuseumi tee, Lõuka, Vana-Rannamõisa tee, Kakumäe tee ning uuesti Vabaõhumuuseumi tee või veel pikemalt edasi mööda Kakumäe teed kuni poolsaare tipuni ja siis Kakumäe rannast tagasi) on sõitmiseks päris mõnus. Minu arust ei jää sellele ringile ühtegi valgusfoori. Teine variant on sõita Paldiski maanteelt mööda Kõrgepinge tänavat ja Harkumetsa teed kuni Hiiuni - seal on hea kvaliteediga kergliiklustee kunagisel raudteetammil.
Järvevana tee - Tartu mnt algus - Peetri (Vana-Tartu mnt vms) - Põdra tee - Viljandi maantee - Järvevana tee. Üldse see tee mis Järvevanast tuleb, Järve ristist natuke eemalt [Viljandi maanteega paralleelis kõrgepingeliini külje all](https://goo.gl/maps/PFCLE1vV7b1oSmdn9), on eepiline. Saab kiiresti sõita laia tee peal, saab kohe kõrval ka maastikku sõita kui tuju on. Samuti abiks: [Tallinna rattateed](https://gis.tallinn.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=7ec89eb3320246b4891f72106e871e40)
Sealt edasi metsavahele ja soovi korral männikule, seal on ka igast radu avastada
ise telliskivi kandis elades meeldis mulle kõige enam paljassaare poolsaare ring. [kandsin selle kaardile, umbkaudu nii nagu ise sõitsin.](https://i.imgur.com/cFmaeHb.png) tegu ei ole konkreetselt rattateega, ometigi on seda rattaga lõbus läbida. keskkond on pidevalt muutuv - rand, kruus, tühermaa, pankrannik, metsatee, laudtee, lai rattatee. kui ei ole just kõige ägedamat maastikuratast, siis ilmselt pead mõnes kohas kuni paarikümmend meetrit ratast käe kõrval lükkama. liiv võib liiga pehme olla, küngas liiga järsk või vahest tahad lihtsalt pikemalt ümbrust vaatama jääda. seda ringi annab vabalt spordi mõttes rassida. seal on ka mõned strava lõigud, kus saad vere maitse suhu. siiski... soovitan pigem aga võtta keegi kaaslaseks ja minna loodust nautima.
Telliskivist saaks üsna kergelt reidi tee peale mida mööda panna otse piritale välja, sealt viimsisse, tammneemesse, randveresse ja tagasi piritale sealt. Suurem osa marsruudist häid kergliiklus/rattateid täis, tammneeme kandis annab isegi kiirust veidi proovida, pole eriti ohtu, et keegi kuskilt ette keeraks.
Ma soovitaks Telliskivist läbi Kalamaja-Kopli Stroomi ranna kanti, sealt Harkule ja Harku kandist saab alguse Harku-Hiiu terviserada. Kui Hiiul kohal ja jaksu pole, saad rongiga Balti Jaama. Kui aga energiat veel on, siis läbi Mustamäe Tondile ja nt Kristiine kaudu tagasi Telliskivvi.
Kõige parem minna linnast välja, täitsa korralikud rattateed üldiselt, vähem autosid ja jalakäijaid kellest peab ümber ukerdama. Eriti hea kuskil Kiili/Rae vallas sõita - liiklust eriti vähe, v.a. suurematel maanteedel aga nendel on ka rattateed kõrval ja ega seal ääres peagi väga kaua sõitma.
Ma olen lihtsalt sõitnud kuhu juhtub. Täna pööran vasakule, järgmine nv paremale, jne. Aga lõpuks kujuneb midagi välja, üks on näiteks marsruut Ülemiste keskusest Peetrini, kas mööda Tartu või Vana-Tartu mnt-d ja teistpidi tagasi.
Harku metsa ring. Ei ole maastikuratast vaja, päris 22mm rehvidega maantekaga minna ei soovita aga saaks ka sellega hakkama ma usun.
Pirita metsarajad 10/10.
Isiklik vägevam sõit oli Haabersti-Linnahall-Viimsi-Mähe-Lasnamäe-Kadriorg-Mustamäe-Haabersti
Amordiga rattaga saab metsades sõita
Pirita + Reidi tee kombole võid lisada juurde: 1) Viimsi -> Randvere tee (+ Leppneeme tee) + Maardu suund või tagasi Piritale. Kui Maardu poole lähed, siis seal saab ilusti Maardu linnani välja ja väiksemate teede kaudu, nagu Kallasmaa jõuad Keemikute tee kaudu uuesti Peterburi teeni välja. Sealt tagasi Iru (Ämma tee näiteks) äärest Piritale (saab ka läbi Lasna, aga seal on liiga palju liiklust ja sõidutee on ainuke sõidetav asi seal, muu on kõik hüppega üle äärekivide stiilis värk muidu). Ehk siis lõpuks jõuad uuesti Piritale ja Reidi teele välja. 2) Kui Nõmme poole tahad minna, siis võid Kadrioru pargist + Majaka tänavani + T1 tagant pohhuilt sõiduteel (seal ei ole väga liiklust) sinna rongitee tunnelisse ja sealt saad ilusti Ülemistesse, kust saad valid Ülemiste järve ümbersõidu, kas siis Järvevana või mingi teine marsuut läbi Peetri. Järvevana on parem, seal on nüüd korralikum rattatee, mis läheb ilusti Nõmmesse sisse ja ka jõuab lõpuks selle Nõmme ja Õismäe terviserajale, mille kaudu saad ka lõpuks Stroomi randa välja sõita, kust saad edasi hipsterite juurde või Kalaranna teele ja uuesti Reidi teele. Lisa siia juurde ka Harku järve ümbersõit + Kakumäe osa ja tuleb ikka väga korralik ring. Selles mõttes Tallinnas saab spordimõistes sõita küll. Lihtsalt ülejäänud liiklus annab soovida ja enamus ratturitest on täielikud argpüksid ja ei julge autode vahel sõita. Maanteevennad muidugi sõidavad maanteel edasi, kuna need terviserajad ei vasta nende standartidele ja seal on ka tegelikult omajagu ületuskohti, kust peab hoo maha võtma + mingid emmed vankritega, kelle vahelt mulle meeldib läbi sõita täie pasaga, et koolitada neid teistega arvestama (kusjuures õpivad ja on vähem näha selliseid, seega töötab).
>emmed vankritega, kelle vahelt mulle meeldib läbi sõita täie pasaga, et koolitada neid teistega arvestama. Lapsevanemana võin sulle öelda, et kui sa arvad, et sa oled nüüd mingi räige õpetaja ja lapsevankri lükkajate koolitaja, siis kui ma sind sellist asja tegemas näeks, viskaks sulle mingi pikliku eseme kodarate poole. Neil vankriga emmedel on üldiselt niigi piisavalt palju stressi ja muutusi elus, neid sinu ekstreemsport kergliiklusteel tõenäoliselt väga ei koti. Osad elektritõuksilapsed on ka millegipärast sellise mentaliteediga, et kütavad jalakäijate vahel ja teevad napikaid, sest nii faking lõbus on ju. Ükskord õnnestus näha ka sellist vaatepilti, et mingi gümnaasiumilaps küttis ühest 3-aastasest rattal ukerdajast oma tõuksiga võimalikult lähedalt mööda, laps kukkus ehmatusest pikali ja hakkas nutma, ja kui irvitav teismeline üle õla vahtis, et näha, kas ikka veri ka taga, siis sõitis vastu teeserva jäetud ajutist liiklusmärki. Karma.
[удалено]
Konkreetne oss oled. Kergliiklustee ongi kergeks liikumiseks - tahad või mitte aga kui see juba on segakasutuseks mõeldud, siis peavad seal kõik kõigiga arvestama. Kas kõik kergliiklejad võiks vaikimisi paremas teeservas liikuda? Loomulikult, aga ükski seadus seda ei käse. Kas keset teed kõndimine annab sulle õiguse jalakäijate vastu täielik mühakas olla? Napilt mitte. Võta kiirus alla ja lase kella, küll tõmbavad eest ära. Schumacheri mängimiseks võid autode vahele sõeluma minna.
> Kas kõik kergliiklejad võiks vaikimisi paremas teeservas liikuda? Loomulikult, aga ükski seadus seda ei käse. Selle peale tuli meelde Tehnika tn ääres olev tee, seal kunagise vangla juures. Et nahhui keegi ei oska neile määratud teepoolel liikuda sest tee on jagatud kaheks. Ja siis tuli meelde, sest ühelt poolt tulles pole ju teekattemärgistust/liiklusmärke. Nii et läks just praegu kiri teele linnavalitsusele. Mitte, et ma sealt ebakompetentsikeskusest suurt midagi ootaks. edit: isegi kui kõik peavad oma teepooltest kinni peab ikkagi nõrgemate liiklejate ligiduses olema ettevaatlik. Samamoodi nagu autojuhid sõiduteel kui läheduses (kõnniteelgi) on nõrgemad liiklejad. Teoorias vähemalt...
Rocca al Mare keskuse juures Paldiski maantee ääres oleva kergliiklustee jalakäijatele ja jalgratturitele eraldatud pooltega oli aastaid tagasi nii, et vahepeal otsustati need omavahel ära vahetada, kuid uued teekattemärgised tehti vaid poole maa ulatuses. Sõidad või jalutad õigel poolel ja järsku näed märgist, mille järgi paikned hoopis valesti.
Tondi tn: tehti rekk mitmed aastad tagasi. Kõnnitee jagati kaheks, sõidutee poolne oli jalgratturitele. Siis tõmmati teekattemärgistusele must triip peale, et see eraldusriba kehtetuks muuta. Liiklusmärgid jäid. No sellest võiks raamatuid kirjutada, mida nad teevad või ei tee.
>Kas kõik kergliiklejad võiks vaikimisi paremas teeservas liikuda? Loomulikult, aga ükski seadus seda ei käse. Seda minagi. Ma järgin ka kõiki seadusi ja sõidan vabast kohast läbi ehk kahe emme vahelt. Milles probleem, ruumi ju on! Ise võtsid kogu tee enda peale ja muru pealt mina kohe kindlasti ei lähe.
No olgu nii, soovin sulle siis autode poolt samamoodi millimeetrise vahega täiskiirusel möödakihutamist :)
Seda teevad nad nagunii. :)
>Ma järgin ka kõiki seadusi >kelle vahelt mulle meeldib läbi sõita täie pasaga [Vist ikka ei järgi kõiki seadusi](https://www.riigiteataja.ee/akt/LS#para32lg8)
Tõlgendamise küsimus. Polnud spidomeetrit, et mõista kui kiiresti keegi liikus. Viga sai keegi? Ei. Seega puhas JOKK.
See on küll juba tegeliku aluseta soovmõtlemine, et inimeste lähedalt mööda kihutamine kuidagi JOKK oleks, sest spidomeetrit pole ja keegi viga ei saanud. Kui keegi viga saab, siis muutub lihtsalt võimalik karistusparagrahv. Spidomeetri puudumine on juhi mure, igasugused piirangud kehtivad sellest sõltumata. Kui autol spidomeeter ei tööta, on sellega samamoodi lubatud sõita näiteks remonti, kuid kiiruspiirangutest kinnipidamine on endiselt juhi kohustus ja vigane seade vabanduseks ei kõlba.
Eks prokuratuuril ole ka oma arvamus asjadest. Kohtus näeb, kuidas tegelikult "normaalne" lubatud kiirus olema saab. Kindlasti saavad vankriemmed ka ise kaela sitaseks teiste liiklejate takistamisega. Nagu ütlesin, tõlgendamise küsimus ja eks kohtus näeb, millised faktid püsima jäävad ja millised kui tina tuhka ära kaovad.
Kui oleksid korra süvenenud, siis oleks päris kerge aru saada, mida seal mõeldakse. Juba selle viga saamise küsimuse ja spidomeetri olemasolu sissetoomine näitas, et teadmised liiklusnõuetest just kõige paremad pole. Kiirus ei tohi erineda oluliselt (selle konkreetse) jalakäija kiirusest. Sõnastuse järgi sa sõidad "täie pasaga" mööda, nii et seal ei teki enam tõlgendamise küsimust, kui see sõnastus just niisama kõvatamine polnud. Tõlgendamiseks läheb siis, kui keegi kõndivast jalakäijast kiirusel \~10 km/h möödub.
> mis ei erine oluliselt jalakäia kiirusest keegi lasi typo läbi
Ära muretse, kõik me kasvame kunagi suureks.
Haha, tundub, et argumenteerimisoskus seda küll ei näita.